Globaalsed süsinikdioksiidi ja õhutemperatuuri tasemed tõusevad aasta-aastalt kõrgemale preindustriaalsest tasemest. © Creative Commons.
Meie planeet soojeneb. Päikese järkjärgulise paisumise ja Maa orbiidi väikeste muutuste tõttu võib eeldada teatavat soojenemist. Need mõjud on siiski ette ennustatavad ja ei seleta praegu toimuvat kiiret soojenemist. Soojenemine on kiirenenud koos tööstuse ja reisimise arenguga. See sobib ühe Rootsi teadlase poolt 150 aastat tagasi tehtud ennustusega, et mõnede gaaside hulga suurenemine võib põhjustada päikese soojusenergia lõksu jäämise atmosfääris. Temperatuuri šokeeriv tõus viimase 70 aasta jooksul on seletatav kasvuhoonegaaside taseme tõusuga, millest kõige suurema osa moodustavad süsinikdioksiid ja metaan.
Kaksteist aastat on taandunud Norra Briksdali liustik, mis vaid kümmekond aastat varem kattis järve. © Mateusz Kurzik / Oleg Kozlov / Shutterstock
Maakera tõusval temperatuuril on kaks peamist mõju. Järkjärguline mõju on jää sulamine polaaraladel. Antarktika ja Gröönimaa liustikud sulavad ja voolavad kiiremini. Nad vabanevad maad katvast jääst, mis sulab meres ja tõstavad seeläbi merevee taset kogu Maal, võimalik isegi kuni meetri võrra sellel sajandil. Kiirem mõju on kliimamuutus, mida seostatakse muutustega merevee temperatuuris ja setõttu muutuvate ilmastikuoludega. Soojematelt meredelt tõuseb atmosfääri rohkem veeauru, muutlikud ilmastikuolud põhjustavad mõnedes piirkondades tavapärasest rohkem vihma ja torme. Teistel aladel seevastu on pikemalt kuivaperioode ja napib vett.
Mis juhtub kui kliima muutub
Üleujutused Tais © Atikan Pornchaprasit/Shutterstock
Inimkond on kasvanud arvukaks tänu põllumajanduse arengule soodsates ilmastukuoludes mitme aastatuhande vältel. Praegune globaalne temperatuuri tõus ohustab inimesi ja loodust neljal viisil: üleujutused, põlengud, näljahäda ja haigused. Üleujutusi raskendavad veelgi merevee tõus madalatel aladel ja tugevad vihmad, mis uhuvad ära mulla. Pikkade põuaperioodide jooksul taimestik kuivab ja tekivad looduslikud põlengud. Põud ja üleujutus mõjutavad inimestele ja loomadele toiduks olevat taimestikku, selle tagajärjeks on näljahädad, veelgi halvendab olukorda joogivee puudus. Need mõjud muudavad taimed ja loomad haavatavaks troopiliste haiguste suhtes, mis uues, soojemas kliimas levivad pooluste suunas.
Maastikupõleng USAs © ARM/Shutterstock
Süsinikdioksiidi tase tõuseb fossiilsete kütuste, sealhulgas kivisöe, nafta ja gaasi suurenenud põletamisel. Isegi kui me nende kütuste põletamise lõpetame, muutub praegune järkjärguline temperatuuri tõus vastupidiseks alles mitme aastakümne jooksul. Veel suurem oht on see, et temperatuuritõus jõuab murdepunktini, kus seda on väga raske tagasi pöörata. See teeb troopiliste metsade hävitamise tohututel pindaladel äärmiselt murettekitavaks. Kui mõni metsamaa kaob looduslike põlengute tagajärjel ja muld hävib põua tõttu, on kohalikud inimesed sunnitud ära kolima. Hoopis rohkem inimesi peab elupaika vahetama, kui merevee taseme tõus ja tormid ujutavad üle rannikuäärseid linnu. Kas selline ümberasustamine võiks suunata rahvusvahelise tähelepanu kõrvale kliimamuutuste, looduskaitse ja meie endi ellujäämise lahendustest?
Mida me saame teha?
Uus kodumajapidamiste energiavarustus Euroopas ja Aafrikas © Hecke61 / MrNovel / Shutterstock
On olemas looduspõhised lahendused, mis aitavad meredel, muldadel ja taimestikul absorbeerida rohkem süsinikku. Laialdane puude istutamine loob järk-järgult uue mullakihi ning annab võimaluse talletada süsinikku puiduna. Mulla veevaru taastamise meetodid ökosüsteemide taastamise kaudu võiksid palju aidata, eriti turbaaladel, uutel metsaaladel ja taastava põllumajanduse rakendamisel. Samuti on olemas ka tehnilisi lahendusi. Päikesevalgusest ja tuulest toodetud elekter võib asendada fossiilseid kütuseid kodude, ettevõtete ja transpordi toiteks, kui vaid suudame leida viisi, kuidas piisavalt energiat salvestada rahuliku pimeduseperioodi jaoks. Põhjamaad peavad omaks võtma säästvamad elustiilid ja aitama lõunapoolsetel riikidel seda üleminekut ellu viia, sest me kõik jagame ühte planeeti. Mida iganes me teeme, peame tegutsema kiiresti, enne kui jõutakse ükskõik millise murdepunktini.